KuuMar

pühapäev, aprill 2

Esimesed 3 kuud

Tundub, et on mõistlik jääda ülevaatepostituste juurde, sähvatused ja meeleolud jäävad küll kirja panemata, aga parimad palad talletuvad... või siis need korrad, kui on viitsitud telefon taskust välja tirida. Raputan endale tuhka pähe. Ja, et aasta ei algaks kohe alkoholi reklaamiga, on enne mälestus heast kelguilmast, mida oli häbemata vähe, aga sabakondi sain vastlapäeval valusaks. Jaanuarist ongi siis vaid keelekaste pilt - parim vein minu sünnipäeval kingiks saadud valikust, et saaks kuskile kirja, et teinekord meenutada.

Vastlad kodumägedel

Mälestus isiklikust aastavahetusest

Lapsed kodus - jõuluvana toodud masin on lemmik. Üks ronib sisse ja teine lükkab või vastupidi. Ronimist on palju, põlvedel hüplemist ja koeramängu ka.

Koera pesa rõdul, tema magamist on mõnus aknast piiluda

Minu naised veebruaris

Minu varbad veebruaris

Enne vanaema sünnipäeva märtsis - seismine oli teema.

Vana-vanaema sünnipäeval said jäädvustatud meie pisilased - siis oli teema juba ka esimesed sammud, aga veel salaja ja kodus, külapeale eputama veel ei läinud. Selge on Aitäh!

Poseerija

Minu kunsttükk märtsis (värvi on üle, andke vaid kummikuid)

Minu tööd märtsis

Mul on nüüd uus õmblusmasin, mis on uhkem, kui kunagi enne, mõeldud töötamiseks rasketes oludes, kuurtes kogustes ja kiiresti. Järgmise tekiga saan proovida! Mul on nüüd uus partner villavati tegijaks, sellest uhiuuest Itaalia masinast tuleb udupehme ja tihe villavatt, mida tulevastes tekkides kasutama hakkan, et kasutaja uni oleks veel rahulikum ja muretum!

neljapäev, märts 2

Talvised tegemised

Avastasin just, et õks postitus on avaldamata, see siis meenutus talvistest tegemistest.

Haiguste hooaeg on hakanud ja köha kimbutab 3/4 meie perest. Mina olen seni pääsenud. Aga eks kodus olles saab ikka käidud ka värsket õhku hingamas ;) Sai ju eelmisel aastal kivihunnik selle mõttega mullaga kaetud, et tekiks kelgunõlv. Kuidas sa seda siis ei kasuta :P
/Vahemärkusena - vastlapäeval kasutasime ka seda sama küngast, vihma sadas, lumest olid vaid jäänused, aga emme pidi ju lastele eeskujuks olema, esimene kord sain väikse kolaka vastu peput, teisel korral ronisin ikka uuesti mäkke ja siis tulin juba korraliku lennuga üle kivi... sabakont meenutab seda päeva tänaseni :(

Talviste tegevuste juurde käib kindlasti külaskäimine, teetamine ja kohvitamine ja toas nokitsemine. Nende asjade tegemine, mis suvel jäid "oma aega" ootama. Ka laps on kuidagi meelsamini pastakaga sinasõbraks saanud, kirjutab ja joonistab ja õpib lugemist ja kirjutamist. Kõik tähed on teada, nüüd üritame neid ka paberile maalida. Numbreid loendab 19ni. Siis on paus ja kui 20st üle aitad, siis tuleb edasi ka. Ja luuletused on hakanud pähe jääma ja lauludel on päris viisid tekkinud (Y) Ja multikad on hirmsasti meeldima hakanud. Ja loomulikult on päkapikuootus kõige suuremaks paisunud. /Vahemärkusena - kõik kehtib endiselt, uue aasta päkapikke oodatakse ka juba :D

Ema-isa on vahepeal saanud ühe tunnistuse võrra rikkamaks. Aktus Olustveres oli lihtne, soe ja üllatuslik, kui direktor haaras kitarri ja laulis "Leib jahtub". Aktus algas päevaõppija tervitusega - põllumajanduslik lauluke "Künna, künna", mida mina kuulsin esmakordselt. Kuid direktor oli üle prahi!

Ema-isa on vahepeal saanud ka ühe uue "mänguasja" võrra rikkamaks - nüüd saame liha vaakumpakendisse sulgeda ja külmutada. Hoia alt sügavkülm, nüüd püsib kraam värske ja maitsev pikemat aega!!! Ja marjad ja seened ja juurikad ja mis iganes, mida külmutada soovime (Y).

Ja poiss on iseseisvunud - meie kooliajal oli ta vanaemaga kahekesi, ei mingid emmekust ega võõristamist. Ja isadepäeval oli

/Vahemärkusena: poiss on muutunud memmekamaks, hoidjatega jäämisel ei ole õnneks probleemi, aga kui kodus kellegi meist silmist kaotab, siis on virin-jorin lihtne tulema.

teisipäev, jaanuar 24

Muhedik

Meie pere muhedik on tänase hommikuse seisuga juba 8 kuud meiega veetnud. Aeg lendab. Käputamine on lapsemäng. Püsti igal pool olemine käkitegu. Objekti vahetamine püsti olles on uus tase. Madalroomamine asjade alt samuti. Energiat on tohutult ja pidev liikumine on paar viimast päeva raskendanud oluliselt poja riidessepanekut - abikaasa juba arvas, et varsti ei saa ma arugi, kui mähe on minu jalas ja poja ainult itsitab eemalt.

Oleme perega igal kuul ikka õigel päeval kokku kogunenud ja mul on olnud hea põhjus midagi küpsetada. Täna tegin katsetuseks bešeerulli. Paps (aka vanaisa) tõi mõnusa punase mulliga napsugi lauda. Ja õhtu tuli eelnevatest kuidagi meeleolukam ja muhedam. Kõige enam üllatas perepreili, kes vanavana, nii me kutsume minu vanaisa, kes meiega samas majas resideerub, kuid kellega lapsed vähe kokku puutuvad, oma tuppa kutsus, näitas talle omi asju (kööki ja raamaturiiulit).

Vestlus kestis täitsa arvestatava aja. Misjärel Liisu teda lahkudes suisa kallistama jooksis. Vana mees ei osanud kohe reageeridagi, kuid sügaval sisimas oli kindlasti meelitatud ;) See oli emana selline hetk, mil mul on siiras heameel, et meid sama hoovi peal neli põlve koos elab... juured, tüvi, võra ja pungad! Kõigil on kõigile midagi anda. (eelnevad fotod Krista Kõiv)

Lammaste elu on hetkel rahulik - enamik peaks olema tiined ja nüüd on vaja vaid süüa ja kosuda. Meie Hr Jäärale tuleb aga hakata uut peret otsima. Meil on tubli loom oma töö teinud, tulevaks sügiseks on vaja leida teised geenid. Hr Jäära tõuks on paberitega eesti valgepealine. Ilus, suur ja sotsiaalne loom. Kui pruutidesse läks, siis 90cm aed ei olnud takistuseks, elegantse hüppega sai see ületatud. Mul on tuline kahju, et fotokas filmimiseks valmis ei olnud, hetk oli jäädvustamist väärt.

Isetegevuslikult on mul jaanuar villapesemise kuu. Tekid ootavad tegemist ja selleks on materjali vaja. Pudeli šampa eest saadud pesumasin õigustab ennast ja minu vajadused katab ehk veel pikaks ajaks. Saunast on saanud pesumaja. Kõik silmapesukausid ja vannid on täitunud villaga. Katsetan erinevaid võtteid ja viise, kuidas optimaalsemalt tegutseda. Leidsin endale lõbusad rohelised õunalõhnalised kummikindada ka - lusti kui palju!

reede, detsember 30

Ilusat aastavahetust kõigile!

Jõuluaega jääb meie peres meenutama sel aastal Hando Runneli salm:

Külmavares ära kärgi,

õmblen sulle sooja särgi,

kaelusele tikin märgi -

Armas, armas, alati!

See on ema vimpka oma 3aastast R tähte harjutama panna. Ja ühel korral kolmest juba tuleb ka!

Aasta pildis ja sõnas võtsimegi sel korral kokku traditsiooniliselt vanavanematele lastest kalendri tegemisega. Sel korral abistasid meid piltidega Krista Kõiv ja sõnaga Hando Runnel.