Kolmnurksall

Rääkides sellest, et mul peab olema eesmärk, miks ma midagi loon. Siis juuresoleval pildil on näha kolmnurkne sall, mille kudumistahe tekkis mul vaadates vanaema Valve poolt kootud salli, mida külmadel talveõhtutel ikka ja ikka kannan.

Eelmisel aastal lasin endale sünnipäevaks koekirjade raamatu kinkida ja salli kudumise ajal ostsin ka kudumise trikke ja nippe õpetava raamatu ning leidsin ka ohvri - sõbranna, kellel oli sallisoov.

Tal oli ka kindla värvi soov :P Täpselt mütsiga ühte karva. See ei olegi nii lihtne. Pildistasin siis telefoniga tema peakatet ja käisin fotoga lõngu võrdlemas. Pisuke erinevus jäi, aga suhteliselt sarnase tooni suutsin leida Ülemiste keskuses asuvast toredast lõngapoest.

Kudumine mulle meeldib, kui muster saab selgeks, saab samal ajal midagi muud teha - TV vaadata, raadiot või audio-raamatut kuulata. Mõnus. Praegugi on üks asi käsil, kuid selle muster on 8-realine ja aeg-ajalt peab ikka paberile kiikama.

Selge on see, et ma koon veel. Teada fakt on ka see, et antud sall on minu elu kõige suurem kootud ese siiani!!!

Loodan, et kandjal on soe!

Kudumisteni!

Read More

Õe sokid

Nädalad jooksevad liiva. Jõuluaeg läheneb tormilise kiirusega. Jõuluvana kingikotti vupsavate rõõmutoojate nimekiri koos ja tegevusplaan valmis.

Töö on toonud kaasa meeleoluka nädala - palju laulu ja muusikat. Käisin kolmel kontserteksamil ja kahel kontserdil. Ning seegi nädal toob kamaluga lisa.

Seetõttu ei ole saanud aega käsitööga tegeleda ning hakkama tuleb saada eelnevalt tehtuga. Likvideerin võla. Käisin maal ja fikseerisin tõsiasja, et minu tehtud sokid ON kasutusel, sest olid just sel päeval piigal jalas (Y)!

Just seda näha on rõõm ja innustus uuteks tegudeks ;)

Read More

Neljas advent

Nädala pärast on jõulud!

Seega kaunist neljandat pühapäeva enne perekeskseid pühi! Poed on saginat täis ja inimesed tormlevad ühest kauplusest teise, et täita kõigi kallite soovid ning enamgi veel.

Enne kõike muud olete te kõik kindlasti kärsitusest sinised, sest eelmine postitus lubas sellel udu-hägusel pildil olnud kingituse sisu avaldada. Asjaosalised on oma kingid juba kätte saanud, seega võin saladusloori kergitada minu eelmise nädala käelistelt tegemistelt.

Kõik algas nii:                                  Jätkus nii:

 

 

 

 

 

 Ühesõnaga, kuhjasin kapist välja oma käsitöökarbi, milles leidus igasugu nasvärki ja panin pea tööle. Idee pärines raamatupoes lehitsetud raamatust JÕULUD või JÕULUD KODUS (mõlemas oli palju häid mõttedi, täpselt ei mäleta, kummas kajastus just see). Kusjuures sel õhtul visati mind esimest korda poest heas mõttes välja. "Vabandage, me oleme suletud!" :D Lahkusin kiirelt midagi ostmata, kuid pea pungil ideid.

Välja kukkus ja KM plikadele jõulukingiks läksid need:

Valmistasin viis jõulutähte. Kasutasin selleks Tiimaris müügil olevat A4 viltpaberit (riiet... ma ei tea, mis selle materjali täpne nimetus on), paela, niiti, nõela, kääre ja pärleid. Iga neiu meie sõpruskonnast sai omale pimesi valida erineva ehte. Kasutamiseks siis kas kuusel, küünlajala ümber, kapinupul või kasvõi pluusinööbi küljes nagu nägin sel õhtu, kui kingid kätte jagasin, selle uut omanikku tegemas ;) !

 Ma usun kingituse väesse. Iga isetehtud asi annab sellesse pandud energia, mõtted ja tudned edasi selle uuele omanikule. Seetõttu loodan, et killuke minu jõulurõõmust on nüüd mööda Tallinnat laiali puistatud. Minule jäi nende tegemisest uus kogemus ja juuresolevad kaunid pildid, mis sel korral on ilma kõrvalise abita valminud! 

Soovin teilegi lennukaid kingiideid!

Read More

Kolmas advent

Nädalavahetus möödus taas meisterdamise tähe all. Mis seal pakis peidus on, näete juba nädala edenedes! Seniks aga kauni pühade-eelse õhtu jätku!

Read More

Praktilised pajalapid

Pajalapid on vististi need praktilised vidinad, mida on oma elu jooksul saanud kõige enam õmmelda. Küll on endal praktiline vajadus (pildil paremal) või vanematel ripuvad jälle kapi küljes konksu otsas sada korda pestud ja endiselt plekilised kindad või siis ka kingituseks (pildil vasakul). Nende puhul on siiani kõige tähtsam olnud kanga muster, sest minu fantaasia (loe: viitsimine) ei ole küündinud veel selleni, et kombineerida pajakinda mustrit sarnaselt lapitekitehnikale, mis ometi on mulle südamelähedane. Tähtsuselt teisel kohal on sisuks pandav materjal. Vanasti kasutasin mitmekordset vatiini, nüüd olen vahele paigutanud villa-vatti, mida ema lambavillast teha laseb ja millest ta ise tekke ja patju meisterdab (ühe teki tegemisel olen talle otsast lõpuni abiks olnud, koduste tavakasutajate vahenditega tehes on päris palju tegu, et 240x240 cm tekk valmiks, aga tulemus on seda väärt - pehme, kerge ja "hingav". Mmmmmm....../Zzzzzzzz............). Kolmandal kohal on praktilisus - ma ei oska asja teha lihtsalt niisama, ka nii praktilist eset nagu pajalapp, ma ikka ja ikka teen käsitööd siis, kui mul on selleks väljund, eesmärk, keegi kellele midagi teha. Aga hetkel mõtteid ja vajadusi ning projekte jätkub rohkem, kui teha suudan!

Read More

Lukuroosidega kott

See on minu lähiaja viimane kotiprojekt. Suvel vanaema maja koristades leidsin palju rõivaid ja kotte ja nõusid ja muud põnevat, mis ei rännanud prügikasti ega annetamiseks vaid jäid taaskasutuse ideed ja sobivat hetke ootama.

Üks nendest esemetest oli vanaema pruun õlakott.

Esmapilgul tavaline kunstnahkne kotike. Rihm ehk veidi liiga kulunud, kuid leidsin tallegi uue elu võimaluse. Idee lukurooside tegemiseks sain Rogosi mõisast Läti piiri äärest, kus suvel pulmapeol käisin ja kus hommikul mõisakohvikus söögipoolist pakuti. Seal oli väljas ka kohalike käsitööhuviliste müük-näitus. Sealt sai endale soetada lukuroosi prosse. Idee oli nii põnev, et jätsin meelde ja ootasin kohta, kus seda rakendada.

Ideele sobiv kavand välja mõeldud ja ema õmblustarvikute kotis sobratud, leidsin pildil olevates värvides vanu veneaegseid lukke, mille karedus ja välimus ei kutsu neid enam ilmaski pluusi vms ette ajama. Emalgi oli hea meel, et need vanad asjad äraviskamiseta kasutust leidsid.

Ja tulemus on näha juuresolevalt pildilt.

Esimesed kuu aega sain vist originaalrihmaga käia. Siis ütles see üle, nagu olin arvanud. Kus aga häda kõige suurem, seal abi kõige lähem - kapis on mul aastaid tagasi ostetud punane Jotuni firma kott, millel rihm vedeles niisama, võtsin selle kasutusele. On teine küll punast värvi, aga minu arust lisab just särtsu ja unikaalsust.

Lihtsates asjades peitub võlu!

Read More

II advent

Kaunist teist adventi kõigile!

Read More

Jõulukaart 2010

Detsembrit on ilmselt kaunis alustada kaartide ja muu kauni meisterdamisega, mida saab kallitele inimestele kingiks kaasa viia või jõuluvana abil kohale saata. Eelmisel hooajal olid mul siis sellised kaardid, saatsin neid ka postiga kõikjale kaugematele sõpradelegi. Oli tore Postikana mängida, usun, et rõõm oli suur, kui postkasti potsatas reaalne kaart. Kui palju me saame päris kaarte, parimal juhul saadetakse e-kaart või lastakse tervitustekst FB kaudu kõigile sõpradele korraga lendu. Mina püüan ka sel aastal millegi uue ja huvitavaga lagedale tulla. Hooli sinagi oma lähedastest ja üllata neid jõuluajal millegi lihtsa kuid südantsoojendavaga!

NB! Minu detsembrikuu alustamise küpise-retsept on väljas KM Toiduklubi blogis ;)

Read More

Minu esimesed sokid

Oma esimesed sokid tegin väidetavalt põhikoolis, kuid tegelikkus nägi ikkagi nii välja nagu anekdoodis. Mina kudusin palju ma kudusin ja vanaema kudus kas uuesti või edasi - enamasti ikka uuesti, sest kudusin nii kõvasti, et sokipaari võis kenasti nurka seisma panna.

Uuesti võtsin vardad kätte, kui vanaema oli juba päris haige. Tundsin kohe sisemist vajadust kuduma hakata ja mul on hea meel, et vanaema nägi ära, et minus on kudumispisik tärganud.

Nii-siis, eelmisteks jõuludeks valmisid minu esimesed sokid Maalehe lisa Targu Talita näpunäidetel (TT sain muideks oma vanaisa käest, kes neid juba aastaid kogub - nüüd on tema kogust üks number puudu, säilitan seda enesele reliikviana). Seal oli kirjas õpetus 6aastase soki tegemiseks. Mina haarasin lõnga ja vardad - mõõtsin soki pikkuse välja (enda jala järgi, kuigi sokid läksid emale jõulukingiks) ja hakkasin klõbistama. Kõik muu oli hästi, ma ainult ei osanud arvestada, et enne kanna tegemist peaks täiskasvanu sokkidel olema pikem soonikuvaba pind kui lapse omadel :) Aga õnneks on emal jalanumbriks 35, seega pea-aegu. Igatahes tulemusega olin visuaalselt väga rahul, heegeldasin veel harva pitsi ülaserva ja ajasin pruuni siidpaela läbi, et saaks lipsud külgedele sõlmida ning saatsin Jõuluvanale, et too need 24.12.2010ks Sohlu kuuse alla paigutaks. Tundus, et sokid meeldisid kingisaajale ning hiljem nägin neid ka käigus.

Pildile sattusid aga minu teised sokid - samuti emale - kordustrükk juba õigemas mõõdus ja heegeldatud lillekesega, mille südameks pärl. Pärlike on kusjuures nii kvaliteetne, et pidanud siiani kõik pesumasinas pesemised vastu. (Pildil olev sokipaar on juba korduvalt pestud) Pärlid ostetud Pärlipesast Kentmanni 19.

Peale proovisokipaari ja kordustrükki kudusin kaks paari isale ja ühe õeraasule. Õde sai vahvad hallid roosa-sinise triibulised sokid, millele proovisin kududa delfiini pilti peale. Õde on delfiini-hull. Joonistasin kujutise ruudulisele paberile ja lugesin tarmukalt silmi. Kuid see ei õnnestunud hästi. Teisel sokil lõin juba käega ja otsustasin pärast kala peale tikkida, nii oli parem. Kuna ma ei ole maale koju ammu sattunud, siis ei tea, kas kudumid on juba käiku ka läinud - sel nädalavahetusel uurin välja!

Sellised suhted on mul siis sokkidega.

Read More