Lendav vaip

Lipp lipile toetumas, lapp lapi kõrval ja palju-palju nõelapisteid - nii sünnibki üks korralik lapitekk.

Eelmise teema lõpetuseks minu tegelikult esimene lapitöö.

Päevateki vajadus tuli koos sellega, kui kolisime esimest korda täitsa kahekesi üürikorterisse elama ning kellegi teise toa täis mööblit tuli kuidagi enda omaks muuta. (Mälusoppide vahel sorades oli see ca 6 aastat tagasi!) Sobivat meeleolu aitas luua toa üldruumist umbes viiendikku katnud madrats, mis sai endale pildil oleva katte. Sinna juurde käisid ka kolm tumesinise püüriga ilupatja ja üks helesinine padjatoru, et lõbusam oleks. Nüüd e(i)lutseb lapitekk kadunud vanaema palkmajas, kuhu ta sobib veelgi paremini, kui kivilinna paneelkorterisse.

Selline on minu suhe lapitekkidega.

Read More

Lapi-tuba

Ja nüüd sellest toast, mis eelmise pildi taustal paistab.

Minu elukaasa ema on olnud suure osa oma elust käsitööhuviline (sh õmbleja). Nende kodus on palju värvilisi voodikatteid, diivanikatteid, padjakatteid jms. Keskkond oli inspireeriv ning kui ühel päeval kingiti mulle aja jooksul kokku kogutud kangajääkide kogum (paar kolm-neli kilekotitäit), olin sõna otseses mõttes üliõnnelik. (Nüüd olen mõtteid teistest imelistest blogidest ammutanud ja järgmine samm oleks jääkidest rõivaesemete meisterdamine.)

Inspiratsiooni jätkus ja kulus aega, et sorteerida kõik värvid ja mustrid ning kombineerida neist esmalt mõned padjapüürid väiksele õele ja vanematekoju ning siis juba lapitekk, kardinad ning uus riie tugitoolile. Mäletan, kuidas istusin elutoa põrandal riidekuhilad ümber ja nautisin erinevaid värve, mustreid ja pilte. Unistasin, mida ühest või teisest võiks tulevikus meisterdada. (Hea, et on olemas rehetoa suurune elutuba - luksus, mida mul linnakorteris ei ole.)

Kui voodikate sai tehtud vanematele mingiks tähtpäevaks, siis pärast magamistoa remonti, kui seinad said puidust katte, tundus nii sobilik sinna ka samas stiilis kardinad teha. Praegu mõtlen sellele ajale tagasi ja vangutan imestusest pead, kust ma võtsin selle energia ja AJA??? Selle voodikatte puhul kasutasin suurt ruutu, mille ümber paigutasin väiksemas mõõdus ruute. Suuremad ruudud olid kangajäägikotis juba olemas Miskipärast olid ühes suuruses ruudud millestki alles jäänud (?) ja sain neid mugavalt oma töös rakendada. Väikesed lõikasin šablooniga.

Uuenduseks toa sisustuses sai tugitool, mille eelmiseks asukohaks oli olnud minu tuba, kuid selle oli okupeerinud nüüd väike õde. Seetõttu sobis tool hoopis uue toa sisustusega, ning seal oli olemas ka sobiv koht. Tool oli väljanägemiselt vana ja väsinud. Midagi tuli ette võtta. Mis välja tuli, seda on näha pildilt. Tugitool on lahtikäiv, mistõttu sain kasutada erinevaid värvigammasid ja lasta fantaasial lennata. Neljas külg, seljatoe tagus ei paista pildilt, kuid on samas tehnikas ja mustriga (rohekas-kollastes toonides). Isa aitas riide toolile sikutada ja mööblinaeltega kinni lüüa. Olin tulemusega väga rahul. Eriti nüüd, kui leidsin kuulsa disainiajakirja veebiväljaandest artikli koos selle PILDIGA! :D Tuli tuttav ette ja inspireeris maal käies vanemate magamistoas fotohuvilist elukaasat suunama - pildista seda ja seda ja seda nii, et ka see jääks peale, et saaksin oma kätetööd teiega jagada.

Selles toas ootab samalaadset lapi-katet veel tumba. Lisasin selle just enda plaanides "Tuleviku õmblustööd" rubriiki! Värvilised kangajäägud on lihtsalt nii tegutsema-tõmbavad. Ostisn paar nädalat tagasi kangapoest kaalukangast kirju sitsi - vanemad küll naersid, et kodukitli riie (vanasti kandis iga endast lugupidav koduperenaine sitsist kittelkleiti), kuid see paraja suurusega tükk tundus korvis lihtsalt kisavat - "Tee minust kleit!" - kohe kui õige lõige pihku satub, teengi.

Read More

Ema kleit

Emal tuli ühel päeval (umbes pool aastat tagasi) soov ja tahtmine saada kleidile tikandit. Saatis minuga esimesel võimalusel ka kleidi kaasa, kuid kui ma seda aastaid ja olukordi näinud kleiti silmasin, siis minu entusiasm kahanes ümber kaeluse ja alt ääre tikandi tegemisest pildil nähtuva rinna-tikandini. (Ja olgem ausad esialgse projekti oleks ma ilmselt ema järgmise aasta sünnipäevaks valmis saanud.)

Tahtsin kindlasti Muhu mustrit kasutada. See on aga algajale väga peen ja aeganõudev töö. Ja eks ma veidi kartsin ka esimest tööd kohe rõivaesemel proovida. Õnneks just peale minu ja ema mõtete koosfunktsioneerimist ilmus raamatupoodide lettidele Muhu tikandid ristpistes. Mõeldud tehtud.

Aga ma ei osanud arvatagi, et tikkimine mikropistetega võtab nii palju aega... Tahtsin kindlasti ema sünnipäevaks (novembri alguses) valmis saada. Töötasin selle kallal tunde. Kuna olen alles algaja, siis ostsin endale selleks tööks ka aukudega alusriide, sest riide enda kiud tundus mitte toetavat ristpiste tegemist ning ma lootsin, et kui tikandi teisel moel aplikeerin, siis jääb pärast kleidi eluiga ehk tikand veel alles ja leiab uue pesitsemispaiga. Kleidi külge sai ehe kinnitatud vaid paar tundi enne omanikule tagastamist - autoski veel maale sõites lasin sõrmedel tööd teha.

Aga kleidikandja südamesoov oli ikkagi suur tikand, mistõttu on ta nüüd seadnud endale uue kleidi soetamise eesmärgi, sest ma keeldusin 20aastasele kleidile rohkemat ilu lisamast. Seega uued väljakutsed on tulemas! (Loodan väga, et parema olemasoluta leiab ka vana ja hästi sisse kantud ese kasutamist - palju soojust ja valusaid sõrmi on selles töös). Uue kleidi korral proovin küll juba otse kangale tikkida, jääb parem mulje ja ehtsam väljanägemine.

Uue kleidini!

Read More

Head uut aastat!

Jälle on saanud üks aastaring täis, jälle käisid päkapikud, minul sel aastal  õe poolt heegeldatud pisikese sussi sees, kodutalus käis ka jõuluvana, kes end küll ei näidanud, kuid kelle kingid olid ometi kuuse all reas ning 31.12.2011 kallite sõprade keskel olles tuli ka aasta uus. Oli ilus, küll lumeta jõulud aga lumised näärid, parimate inimeste keskel viibitud aeg.

Sellel aastal sain kingipakist just need asjad, mida mul oli vaja ja muidugi hulganisti komme! Pakis oli päkapikkude kaudu teele läinud raamatu salasoov (Pildil käpikute all) ning eelmiste aastatega juba kuluma kippuvate kinnaste asemele minu teise poole ema kootud uhiuued soojad käpikud. Kuna kindad saime elukaasa õega ühesugused, lubati oma fantaasia tööle panna, et neid personaalsemaks muuta. Mina ei lasknud ideel end kaua oodata ja juba järgmisel päeval sai Pärnu Kaubamajakast pärlipoest kotike koju tassitud ja õhtul igasse pärlit ootavasse koeauku killuke klaasi ka õmmeldud. (Pildil vasakul veel ilma pärliteta, paremal pärlitega kaetud labakinnas)

Lisaks kõigele muule toredale sai sel aastal mõnusalt mõõdukalt süüa parimaid vanemate tehtud roogi. Omalt poolt panime kingikottigi küpsiseid ja mandariinikompotte, et mitte liigselt mittevajaminevaid vidinaid juurde produtseerida. Minu vanemad said traditsiooniliselt pildi oma magamistoa seinale (Sel korral suurendatult oma pulmapildi, eelnevatel jõuludel pildi minu väikesest õest, pildi meie perest koos, pildi minust ja pildi minust ning õest koos - varsti hakkavad pildiideed otsa lõppemaga, aga ka vastav ruum seinal on enam-vähem kaetud ;), peab midagi uut välja mõtlema!)

Lisaks südamlikule jõuluajale on uue aasta eel sobilik mõelda möödunud aastale ning anda lubadusi uueks.

Möödunud aasta oli, nagu kõik aastad, sündmusterohke nii heas kui halvas mõttes - elus on kõik tasakaalus - ka aastalõikes toimunu oli balansis. Positiivset esile tuues, sel aastal vahetasin töökohta ning hakkasin innukalt tegelema käsitööga. Sündis käesolev blogi selle hetkel nähtavas vormis. Minu mõttemaailm muutus ja seoses sellega usun, et muutub ka maailm - nagu MTV kunagine reklaamgi ütles - alusta iseendast, et muuta maailma paremaks! Siinkohal olekski sobilik kirja panna aastaks 2012 paar lubadust, et need ei ununeks: 1. teen kõik selleks, et olla tervem ja tugevam ning et seda oleks ka minu lähedased (pean jagu saama ka aastavahetuse eel kimbutamist alustanud tõvest, et lubadust täita); 2. õpin sel aastal midagi uut juurde - koolis käimisest on möödas aasta, selle aastaga õppisin iseseisvalt käsitöömaailmas palju juurde, nüüd võiks vaadata ka muudes suundades enesetäiendamiste poole; 3. püüan vältida aasta jooksul rõivapoest ülehinnatud riiete ostmist - rohkem taaskasutust ja praktilist mõtlemist!

Selliste sõnade ja meeleoludega tahangi alustada käesolevat aastat ning soovida kõigile lugejatele positiivset meelt ja palju häid sõpru, kellega seda jagada! Et aasta 2012 tuleks parem, ilusam ja teguderohkem!



Read More