Eelmine nädal oli täis sündmusi. Sünnipäevi sai korrutada kahega ja jagada ühe soolaleivaga. Sel korral piilusin tavatult poelettidele ja valisin osad kingitused sealt. Avastasin enda jaoks kaks uut poodi: BonAppetit ja Muster. Nende sisusse võib end unustada, kui ei ole kaasas tegelast, kes tuletab meelde, et poes on lärmakas, palav, kitsas ja mõne aja möödudes igav ;) Millest mina aru ei saanud, sest seal oli ju nii palju kirevaid asju, mida vaadata, uurida - tõeline emmede mängumaa.
Kolmas sündmus sai siiski nobedate näppude voorust osa. Tulemuseks rahvatantsulise neiu olemusest inspiratsiooni ammutanud poekott. Märsi õmblesin maal vanematekodus olles ning avastasin, et ka tänapäevastel elektrilistel õmblusmasinatel on elu sees ja iseloom olemas. Meil on nimelt emaga täpselt samad lihtsad Singeri masinad, kuid tema oma ei tahtnud minu käe all õmmelda - oh, kus oli pusimist ja harutamist enne, kui lõpptulemuseni jõudsin. Vandusin alla ja peale, kuid uskuge või ei ent ema käe all õmbles masin kui miška (!?).
Kuigi mul olid kaasas kaunistamiseks hoopis teised vahendid, sai taskuid välja lõigates selgeks, et kasutan koti ilmestamiseks just neid ja ei midagi muud. Lihtsuses peitub võlu - eks! Kaks vallatut taskut servapidi koos. Kaunistatud litritega.
Hea materjalivaru selle tugeva triibulise riide näol sai ammendatud sentimeetripealt. Õnneks oli ema omal ajal taibukas ja kogus omagi kappi igasugust kraami, mis saada oli ning sealt sain tuleviku tarbeks täiendust. Mõttelind saab jälle lendu lastud.
