Vahepeal on möödunud postitusteta nädal...
Kes mind teavad-tunnevad, ei imesta, sest mõistavad, mis oli teoksil. Nimelt oli nädal täis tantsu: esmaspäeval ja kolmapäeval tavapärane treening, reedel ja laupäeva esimesel päevapoolel tantsukool ning pärast seda ja terve pühapäeva tantsulaager - käsitööks jäi napilt aega.
Kuid siiski, päris käed rüpes ka ei istunud ;)
Vahepeal käisime maal ning võin kinnitada, et tallel läheb hästi - ehk pareminigi kui mõnel paljude seas suures laudas. Sest tal puudub konkurentsikartus. Tal on oma latter. Tal on oma lutipudel. Tal on oma jootja. Tal on oma jalutaja. Tall on heades kätes!
NB! Suureks saavutuseks on hüppamine. Kuhu sa hüppad, kui sa ei näe.... aga tema hüppab heinapalli otsast alla!
Pildil on näha loomake innukalt lõunatamas ja loomake jalutamas. Kogu aeg armas-hoolitseva pilgu all.
Kui aga pöörduda talle saavutustelt minu omadele, siis juba üle-eelmisel nädalal valmis minu lemmik käsitööraamatust (vt eelmisi postitusi) inspireeritud krae. Küll minu oma interpretatsiooniga, aga käsitöö ongi ju loominguline tegevus. Rõivaeset oli vaja teatrisse minekuks. Käisime Estonias operetti "Silva" vaatamas ja mul oli saalis külm - kaks nädalat peale seda läksime ema ja õega Estoniasse balletti "Metshaldjas" vaatama ning selleks ajaks oli vaja midagi välja mõelda. Pildil ongi mõttejõu saavutus - 1,5 tokki Red Heart - Lisa lõnga, kolm õhtut kudumist, üks õhtu heegeldamist ja nööpide õmblemist ning siin ta nüüd ripub. Raamatus on krae mõeldud kraena, hea salli alternatiiv - ei pea mantli alla kortsutama, kuid minul on ta mõeldud õlasoojendajana. Mustriks ripskude ja kaelal ühekordne soonik. Pärlinööbid taaskasutuses - oma eelmise elu veetsid need ema pitsist lõpupluusi ees. Kuna ma veel ei adu kui palju millekski lõnga kuluda võib, on sama kogus veel alles ja juba ka töös - hea, kui midagi jääb üle, saab praktiliselt ära kasutada :D (Lisamärkus: kleit pärineb Pelgulinna teise ringi riidepoest, soetatud 3 aastat tagasi)
