Kui
oled ise koolilaps, või sinu lähedastest keegi on kooliskäija või algab
kellelgi lasteaed - ikka on justkui uue etapi algus, aastavahetus on
jah tore komme detsembri lõpus, aga õige aasta algab ikka nüüd, kui
tuleb suvine mõnus logelemine seljatada ja asjalikkuse etaloniks hakata.
Meil
algas uus etapp, sest nüüd peab hommikul kell helisema seitsmest,
et pisipiiga 7.30 uksest välja, tädi ja vanaemaga, lasteaiapoole saata.
Algas teine aasta, teine katse, kas püsib tervem kui eelmisel aastal,
kas toob pisivennale palju pisikuid ja kuidas meil üldse see
elukorraldus siit edasi kujuneb.
Endalgi
ju vaja varsti kohe kooli tormata - viimane sess ja oktoobris eksam, 4.
tase saab läbi. Nüüd peame omale ka lapsehoidja kaasa võtma, sest 4kuune poiss ei seisaks enam loengus vakka ja ei kuula uinudes lektorit nagu 2nädalane tegi.
Suvel sai parasjagu ringi tiirutatud - lapsed autosse - üks juba nii suur, et saab enda lõbustamisega ise hakkama ja teine veel nii väike, et suurt lõbustamist ei vaja. Sai reisida küll. Pildil ootame issit, kes mööda ehituspoode kalpsas.
Aias on samuti sügis käes. Mõni aeg tagasi hakkasid õitsema gladioolid, aga enne pidin nad umbrohust päästma - ringi kalpsamise hind aias.
Uuesti külvasin redise ja tilli. Tänaseks juba maiustame jälle värskega.
Igal oinal on oma mihklipäev... Pildil meie au ja uhkus - jäär Jääru. Terve kamp teisi sai maha müüdud. Esimesed tibud loetud, nagu armastatakse öelda. Aga pikk tee on veel minna, et kari järgmisel aastal rohkem isa nägu oleks.
Ja meie poja alustas pööraja karjääri 3 päeva enne 3kuuseks saamist. Pilt minisünnipäeva hommikust. Meie esimene selfi :) Nüüdseks keeramine igakülgselt selge. Rullumine põrandalgi tehtav, et punktist A punkti B jõuda. Pikali enam olla ei taha, siis tuleb jonn. Maailm on nüüd nii huvitavaks muutunud. Esimene ujumiskäik ka tehtud. Olin vaimustuses, et ka väikeses tõmbekeskuses on olemas oma soojaveebassein ja võimalus beebisid ujutada. Käisime koos oma väikese sõbrantsiga ja nautisime väga.
Vahetult enne lasteaia algust ja Lottemaa selleaastast sulgumist sai sealgi tiir peale tehtud. Jõudsime veidi peale avamist ja lahkusime siis, kui mögafonid pasundasid, et pool tundi sulgemiseni - ise ka ei usu, kõigil oli nii põnev ja jonni ja jorinat ei olnud üldse kuulda. Pöidlad püsti. Tõeline perepäev. Võttis meie suve kokku. Pildil tiirutab Liisu staadionil ja trehvas Susumuga. Pildile sai püütud ka paljud teised tegelased koos meie pisilastega.
Ja Tallinna all sai soolaleival käidud. Mõnus pere, mõnus kodu, mõnus lõuna - kordame, kordame, kordame!
Ja täna võtsime kartuleid ja eile võtsime kartuleid ja homme võtame kartuleid. Mul on hea meel, et enesetapjate meetod (kõik ja korraga, et terve aasta ei taha meenutadagi kartulivõttu) on seljatatud - seljahädalisi on piisavalt palju, et mõistlikult ja mõõdukalt toimetada. Kui igal aastal pärast pulmi on abiks olnud need, kes said lunastada passi meid kartulivõtul aidata, siis sel aastal oli haigus nad murdnud ja abiks oli hoopis tüüp, kes lunastas pulmas autopesu õiguse ja tuli juhuslikult kartulivõtuks kohale :D Eks näis, kas auto ka puhtaks saab. (aga see ei ole ka enam oluline)
