Ehee, tundub, et viimased postitused on kõik kuidagi kokkuvõtvat laadi ja suurte tähendustega. Ei saa ma siis jääda ka sel korral võlgu.
Uus kevad, aasta maal täitunud, uus algus loodusele ja uus elu meie peres. Lisaks lammaste tallerohkusele olime ka ise tublid ja tegusad ning loodus kinkis meilegi järelkasvu. 24. mail, siis kui sirel juba õitses (see hiline meie maja taga varjus), nägi ilmavalgust väike härra. Tubli magaja ja hea kaaslane. Tänaseks kimbutavad meid gaasid, aga see on mööduv nähtus. Käinud ka juba oma õpihimuliste vanematega esimesel sessioonil edukalt kaasas.
Veel sel ajal, kui veeresin pallikesena õule ringi, sai tehtud järgnevaid asju. (Fotomeenutus)
Teeme ära 2016. Iga-aastane oma kodutee äärte puhastamine.
Iga-aastane jalutuskäik 22. mai kohaliku vee äärde.
Uus projekt meie kodus. Kanname kivid kokku ja meisterdame väliköögi. Et muuta kodumaine suvi veel nauditavamaks.
Mujal on ikka maitsvam...
Must lammas ajas oma kasuka ise maha, mugav...
Elu maal on imeline!
