reede, veebruar 28

Kollane kass


Juba enne selle aasta talve sai üks kunagi teise ringi poest värvi ja villase koostise tõttu ostetud kampsik uue tuuningu. Puht praktiline tegutsemine - mul oli vaja eest lahtiseid riideid. Avastasin, et minu garderoobi kuulus vaid mõni üksik nööbitav pluus. Seega tuli olla loov. Lõikasin kampsuni eest keskelt pooleks ja ääristasin masinal. Hiljem tikkisin ühele äärele pärlirea ning teisele hõlmale vastukaaluks kassi. Lihtsalt, et oleks lõbusam. Kampsun käib kinni kaela juurest kahe haagiga. Mulle tundus, et rohkem ei olegi vaja.
 

Kassidest veel rääkides, siis mõni aeg tagasi külastas mu sugulane meid oma kassipojaga. See oli vaieldamatult kõige armsam kass-olevus, keda ma oma elus kohanud olen (ja kassid on mu lemmikud)! Ma ei olnud veel oma ihusilmaga murtud kõrvadega kassi näinud. Tal oli nii kurblik-nunnu nägu peas, et ma lausa sulasin. Kui vaid oleks paik, kus kassi pidada, siis ma võtaks kohe endale sellise isendi nagu näete SIIT. Muidugi on ilu vaataja silmades ja nende kiisude kohta käib ilmselt ütlus, nad kas meeldivad sulle või sa vihkad neid. Mina jumaldan. Ja kuniks unistan endale kassi saamisest tikin neid kampsunile ;)

Read More

neljapäev, veebruar 13

Võidujooks ajaga

Märkamatult saavad minutitest tunnid, tundidest päevad ja päevadest kuud. Uut aastat on juba poolteist kuud, kuid järjest enam liikuvaks muutuva mudilase kõrvalt enda oma eesmärgi nimel liigutamiseks jääb aiva vähem aega. Ent kui suudan eesmärgi püstitada ja vajalikkust põhjendada, siis teen ära!

Just selline võidujooks ajaga oli viimane projekt, mis sai tuule tiibadesse kingituse ideest. Esialgne plaan oli kahe õhtuga valmiv kink - sest just nii palju andis sünnipäevalaps meile aega kutsele reageerimiseks. Siis selgus ootamatult, et aega on rohkem kui küll. Ent maailm on pidevas liikumises ja saaga lõppes ikkagi kiirustades, kui eelmisel päeval anti teada toimumise uus aeg ja sünnipäeva hommikul vuras minu pisike pere linna ning ema-loom istus masina taha ning tulemus jõudsi õigeaegselt (õnneliku) omanikuni.

"Uinuv kaunitar"

Kuidas ideed sünnivad? Kui on vaja kingitust, siis ikka inimesest/inimestest lähtuvalt. Sel korral sai kingi mulle veel mitte nii tuttav naisterahvas. Mõtlesin, mida tal vaja minna võiks. Mida meil kõigil vaja minna võiks, sest minu jaoks on väga tähtis asjade praktiline väärtus. Siinkohal tõukas mind poekoti ideele ilmselgelt kingisaaja elukoha asukoht ja eelkõige marketi lähedus (kuigi külas olles kuulsime nii mõnegi terava noodi antud poe pihta ja võib olla ei käi ta selles poes üldse, kuid üks kott kulub ju majapidamises ikka marjaks ära). 

Aplikatsiooni mõte on mul peas keerelnud juba ammu, kui pisilasele ilapüüdjaid kombineerisin. Sel korral tahtsin tavalise riidest välja lõigatud pildi asemel proovida midagi loovamat. Mõtlesin sünnipäevalapsele - kaunitar - otsisin internetist joonistatud naiste pilte ammutamaks inspiratsiooni ja varsti oli uinuv daam paberile skitseeritud. Ja sealt edasisit võite juba kotilt imetleda. Pitsiline lille-lisand sinna juurde on n.ö. minu firmakas - olid ajad, kui ükski kott ei saanud valmida ilma pitsi lisamata ;) 

Sedasi sündis siis see idee. Ja kui ma millestki vaimustun, siis hakkavad ideed lendama... nüüdseks on mul juba veel mõnigi uus, täiustatud mõttekild ;) Pluss segamini töölaud, kus järgmise kolme projekti teostusmaterjal laiali!

Ning kuna minu postitussagedus on vajunud korrale kuus, siis etteruttavalt homsetele lugejatele - Head Valentinipäeva!!!
Read More
Toetab Blogger.

© 2011 KuuMar, AllRightsReserved.

Designed by ScreenWritersArena