Mina ütlen püksid, sina ütle seelik...

Eelmisel nädalal sai kapi otsast alla võetud õmblusmasin.

Kui kõik planeeritu täna pärastlõunal valmis sai, ei suutnud ma lõpetada. Nagu päeval sõbrannadega skype vestlusringis arutlesin, et kodukontori päeval ei suudaks mina kodus tööd teha, sest näpud sügeleksid käsitööd valmistama - nii ka juhtus. Varem töölt tulemine ei tähendanud muud, kui vaba voli sai õmblusmasin.

Üks valminud ese on vaadeldav kui jääkide ärakasutamine. Kahtedest teksastest said ühed lühikesed püksid juba ammu, nüüd sai ülejäänust seelik. Mustast riidest on valminud ka kaks tubakakoti stiilis kotti. Üks siin pildil nähtav, kellel teravam silm, eraldab selle materjalihunnikust. Vaja veel kaunistada. Idee on olemas. Teine kott sai ehitud heegeldatud lilledega ja rahakukruna ära kingitud.

Taaskasutus....

Proovisin erinevaid õmbluseid! Ülejäägid tuleb samuti kavalalt ära kasutada. Mõtted on olemas :P Jäävad oma aega ootama.

Read More

Ma pean seda teiega jagama

Maal on suvi.

Maal on juba nii hea olla, et täna hommikul, kui valvasin veel Sohlus kella, et see ikka õigel ajal heliseks, piilusid esimesed, üle metsa ulatuvad päikesekiired bambuskardina vahelt tuppa ja maailisid õhu puna-kuldseks. Ma ei tahtnud tõusta, tahstin nautida. Ma tahtsin tõusta ja kohe õue joosta. Ma tahtsin seda kõike jäädavalt endale.

Kaks viimast päeva olid imelised. Kõik viljapuud on õisi täis. Lilled peenardel õitsevad (nartsissid, tulbid, meelespead, priimulad) ja mis veel ei õitse, valmistuvad hoogsalt pungi kasvatades. Muru kasvab ja haljendab. Värskelt niidetud muru lõhn..... Ma sain oma kahvatud kontoriroti sõrmed mulda pista. Rohisin peenraid, külvasin kesksuviseid lilleseemneid ja aina ahhetasin. Tükike tiigiäärest sai puudest puhtaks. Vaade avardus - mõtted tõusid lendu. Mida kõike...

Kadestan kallist, kes juba täna õhtul tagasi kihutab ja järgmised kaks nädalat selle ilu keskel veedab. Ootan nädalavahetust, et ummisjalu taas tagasi lapsepõlveradadele sõita. Veel viimast õiteilu nautima, sest viljapuude alt läbi käies tabas mind juba õitesadu - kauaks seda ilu enam ei ole.

Aeg kadus nii kiirelt, et pilte ei jõudnud sel korral teha. tuleb leppida mälupiltidega. Ja tuleb unistada, sest kui ei mõtle suurelt, siis ei juhtu ka väikeseid asju.

Foto: Tartu puukool

Read More

Sõnad on üleliigsed

Katariina kail 22.05.2012

Read More

Kaua tehtud kaunikesed...

 Viimased kuu ja veidi enam ei ole ma suutnud ühtki postitust teha. Ent seda mitte seetõttu, et oleksin käed rüpes kevade saabumist nautinud, vaid hoopis vastupidi. On saanud nuputada, pabistada, planeerida, kombineerida, kleepida, voltida, lõigata ja kõige lõpuks tänasega kõik käest ära jagada. Jagajale jäid vaid pildid :P

Ühesõnaga linnukesed on saadetud teele ja suvel jõuavad kõik loodetavasti oma pesapaika - koos meiega meie tähtsat päeva tunnistama ja tunnustama. Mul on seda väga eriline täna siin kirja panna, sest just sellel kirjutamise tunnil saab Kuu & Mar´il täis 8 aastat külg-külje kõrval olemist. Ja mis trooniks seda õnnelikku aega vee paremini, kui seesinane postitus rõõmsast meisterdusajast.

Peale kaartide on saanud muudki sepistada/sepitseda, aga kõik nähtugu omal ajal ;) P.S.- meisterdamine on taevalik!!!

Vahepeal on saanud paaril korral ka maal kodukandis viibida, kuid ühtki pilti ei ole õnnestunud sealt jäädvustada. Kangelane - pimeloom aka lammas Köki ei ole karjaga harjunud ja on seetõttu 100% inimesest sõltuv. Üdini lemmikloom. Igal hommikul lastakse kõik teised avarale karjamaale, Köki aga leiab koha kodumurul mõnusat ristikut näksides, piiramas mõned aastad tagasi Muki kutsikate jaoks meisterdatud aed, millele isa nüüd rattad alla pannud on, et aedik mugavamalt liigutatav oleks. Tallest on saanud elus muruniiduk ja turismiobjekt meie õuel. Suhtleja on ta ka - kuuleb möödujaid ja annab kohe oma olemasolust märku. Tulge kõik teda vaatama!!!

Read More