Taaskasutus

Täna sain ma väga pahaseks.

Siiani olin ma ennast lollitanud mõttega, et kui mina püüan omalt poolt kõik hästi teha, siis ma saan maailma päästmisele veidikegi kaasa aidata. Jutt käib siis siinkohal prügisorteerimisest. Olen seda nüüd juba mõned aastad praktiseerinud - alates sellest, kui kolisime korterisse, mille ühistu oli oma jäätmemajanduse selliselt korraldanud, et see võimaldas erinevaid järelejäänud produkte erinevatesse kastidesse lahterdada. Nii on minul toas viis erinevat ladustamise kohta - biolagunev kraam, olme, pakendid, pudelid ja paber/papp. Täna hommikul, kui ma õndsalt oma kolme koti ja pappkarbiga prügimaja poole sammusin, oli selle ees suur auto, mis tegeles nädala jooksul kogunenu ladustamisega oma põhjatusse masinavärki. Siiani olin ikka mõelnud nähes seda autot kõiki konteinereid ühest august sisse kallutamas, et seal on kindlasti mingi oma süsteem, et ühte kasti kallutades lähevad asjad ühte sahtlisse ja teist kallutades teise... naiivne, eks? No aga vähemalt oli minu süda rahul ja sorteerisin rõõmsalt prügi edasi. Ja see ei ole tegelikult üldse raske - sellega harjub väga kiiresti ära ja käsi viskab juba ise õige eseme õigesse kohta. Aga täna hommikul, kui ma siis aralt selle suure masina kõrval seisin ja jälgisin, kuidas mehed ja masin töötasid, haaras üks nendest ametis olijatest kõik minu käes olnud kotid ja pappkarbi ning sumas kõik korraga auto põhjatusse kõhtu - ei mingit sorteerimist, ei mingit lahterdamist ei mingeid erinevaid sahtleid...

See tähendab, et keegi kusagil sorteerib kogu prügi uuesti üle. Võin ehk lohutada end sellega, et kui ma ühesugused asjad ühte kotti surun, siis sealt on neid lihtsam sorteerida, kuid fakt jääb faktiks, et keegi vaatab minu prügi veelkord üle. Tekkis tunne, kas sellel kõigel on üldse mõtete - kas prügimajas peab olema 7 erinevat kasti, kui selle asemel võiks olla üks aga väga suur?

Seetõttu hakkasin tegelema mõttega, kuidas üleüldse prügi vähem toota ja võimalikult palju taaskasutada või ära kasutada. Paberit hakkasime sellest aastast korjama nii, et viia maakoju, kus seda saab tulehakatuseks kasutada. Pudelid-purgid saab viia kokkuostu. Kuid seda rämpsu, mis meie elutegevusest järgi jääb on ikka tohutult - kiled, pakendid, pakid ja mis kõik veel.

Minu väike samm prügi tootmise vähendamisse ja taaskasutusse on juba varasemas postituses mainitud jõulukingiks saadud inspireerivas raamatus leiduv õpetus T-särkidest susside tegemise kohta. Seal kasutas minategelane küll kappi seisma jäänud reklaamsärke, kuid mina kasutasin vanu, juba värvist ära pestud ja kohati augulisi - enne äraviskamist saavad nad veel veidi aega elus ja jalas püsida. Pildil on minu esimesed särk-kootud sussid, isikupära rohkem kui rubla eest, sest ei teadnud veel täpselt, kuidas neid tegema peab, kui laiad ribad, kui palju särke (minul kulus 3 naiste ja 1 meeste särk), millised vardad jne - aga luban, et iga järgmine paar tuleb kaunim. Siitpeale "Ei" poesussidele! Mõned tunnid nokitsemist ja prügi asemel saab tarbeesemed!