Pulmapostitus

 Seda postitust on mõttes mõlgutatud juba kaua aega ja tean ka, et seda oodatakse juba palju kuid. Ühesõnaga selle suve keskseks sündmuseks oli pulm. Mille planeerimisele ja korraldamisele kulus eelmise poolaasta vaimuenergia ja loovusejõud. Ühesõnaga ühel ilusal juulikuu õhtul....

Teema leidmiseks ei pidanud pead väga vaevama. Selge oli, et rahvuslik element seob selle päeva ühtseks tervikuks. Kleidile ja lipsule said lastud tikkida rahvuslikud mustrid. Kimbu tõi peigmees pulmapäeva hommikul - loomulikult suur punt sini-siniseid rukkililli rukkupeadega nende keskel (pilt illustreeriv).

 Pidulaud oli lihtne ja seda kattis suupärane Eesti toit. Toidutaldrikute, vaagnate ja liudade all on näha rahvusliku mustriga riidest linikud. Neid tegin kahes värvis - rohelisi ja punaseid, et tavapärane valge laudlina saaks endale särtsu ja mahedat hubasust juurde. Salvrätikud otsisin samuti rahvusmustrilised mustad ja punased - Made in China.... :D Samu lillekesi kasutasin purkide kaunistamisel. Pulmakombestikku uurides jõudis minuni ka teadmine, et kunagi oli eestlaste pulmarõivas pigem punane, kui valge, see inspireeris punast julgemalt kasutama.

 Iga inimese kohakaardiks oli salvrätiku ümber seotud punane pael, millele kirjutasin musta ja kuldse pliiatsiga nime. Paela südamekujulist seongut hoiab kinni lõks, mille üks pool on maalitud peigmeheks ja teine pruudiks - lõksudel on kirjas meie nimed ja käesolev kuupäev. Kes tahtis, sai lõksu mäletsuseks kaasa haarata. Leidlikud pulmalised kasutasid paela nimelise klaasi tähistamiseks.

 Üheks suuremaks tööks oli pudelite siltide mahapesemine - peigmees võttis selle enda õlule. Pruut oli pähe võtnud, et pudelid on puhtad ja kannavad kaelas uusi silte kirjadega - Naturaalne Lauluõli, Meelas Meelitus, Sume Suvesumin. Kuna meie sohver tegi kavala lükke pulmapaika sõites, siis väravaid meile ei tehtud, kuid igaks juhuks oli viin ligi ja sel korral nimetusega Pulmalaua Viin.

Pudelite vahel olid purgid. Tavalised pooleliitrised purgid on kaunistatud salvrätitehnikas. Lilli aitas lõigata väike õde ja kleepis suur õde - oli tore meisterdamist täis aeg. Purgikaela kaunistab punane pael. Lihtne viis lauale värvi, rahvuslikkust ja pidulikkust lisada.

Laual pruutpaari ees on Nende (Meie) küünal. Küünla maalimise inspiratsiooni on internet täis. Tuli vaid leida endale sobiva suurusega küünal ja osta värvid. Ma sukeldusin kirevalt kaunite küünalde maailma ikka tundide viisi ja siis tundideks maalimismaailma. Super! See mulle meeldib väga. Ispiratsiooni jagus mul pärast pulmigi, kui sõbrannale pulmakingi juurde lisasin samuti omamaalitud küünla, sel korral siis Inglismaale sobiliku ristikheina ja lillekestega kaunistatud rohe-valge-lillakas muster, nagu õied selles pulmas olema pidid ;). Aga tõeline rõõm on küünlaid dekoreerida ja sellel eesmärgil võtan kindlasti veel tulevikuski pintsli kätte.

Pruudi ja peigmehe istekoha märgistasime kohaliku pajupuu okstest väänatud südamega. Taldrikuid hoidsid tantsupoiss ja -piiga. Külaliste lilled olid isa poolt õõnestatud pakkude sisse ja vaasidesse paigutatud. Pakud olid peosaalis ja peomaja trepi ees. Lisaks olid kaunistuseks ja värskuseks toanurkades ja uste äärtes peomaja peremehe toodud kased.... nagu vanal heal ajal. Kingitud lilled olid pruutpaari soovil sini-valged.

Õhtul enne tähtsat päeva käisime ise koos vanematega pulmapaika kaunistamas. Pärast seda Tallinnasse sõites köitsin terve tee lauluraamatuid. 1,5h sõitu ja valmis nad olid :) Mulle meeldis kõige enam mõte, et suutsime paljud asjad teiste eest täiesti salajas hoida ja saime organiseerimise ja mis minu jaoks peamine, meisterdamisega, ise hakkama. Tagantjärele hea meenutada, milline "päkapiku töökoda" meie korter eelmisel poolaastal välja nägi - ja siis oli meil ju ainult üks tuba :P

Rahvuslikkust kumas ka kohvitasside alt ja loomulikult kohalike kondiitritest noorpaari ja pruutpaari ühisnägemuses valminud tort, mille muster on sama pruudi kleidil ja peiu lipsul olevate lilledega.

Ka pokaalidel on oma lugu. Nagu sõrmused on sulatatud ja lastud meie soovide järgi teha kullassepp Jaanil isa kingitud kolmest esivanemate abielusõrmusest, nii on ka pokaalid saadud pulmaeelseks kingiks vanaisalt. Tal oli nimelt puhvetikapis klaasitaga just üks paar kristallklaase. Minu sõbranna aga andis mulle just siis kaks klaasimaali pliiatsit, millega sain ma MEIE klaasid meie pulmade nägu tuunida.

Enne pulmi sai veel mõeldud kahele asjale: a) kuidas saata ära minu neiupõlvenimi ja b) mida kinkida vanematele ja vanavanematele. Fotol on näha esimese mõtte lahendus - nime kinkisin koju tagasi. Ei saatnud õhku, ei matnud, ei uputanud ega söötnud isale tordina sisse. Eelmisel suvel kinkis ka mu sõbranna oma pulmas oma vana nime koju. Tema tegi seda lillepoti näol, millesse oli tema vana nimi õhtu jooksul ära tilkunud. Mulle hakkas kinkimise idee nii meeldima, et pidin leidma sellele omanäolise lahenduse - milleks oli siis mulle meelepärane maalimine ühendatud südamelähedase rahvatantsuga. Nii tekkiski idee oma nimi valada seelikumustrisse. Nüüdseks ripub teos kodutalus elutoa seinal.

Plaan b) sai klassikalisema lahenduse, ehk vanemad ja vanavanemad said meie fotod, mis olid mõned päevad enne pulmi ilupiltidena Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis tehtud. Raamid ostsime lihtsad puidust. Vanemate raamidele kleepisime südame ja keerumakaronid ning vanavanemate raamide jaoks korjas õde juba paar kuud varem kokku kõik oma üllatusmunast saadud vidinad. Pisidetailid said superatakiga raami külge ja lipu värvimiselgi kasutatud kuldne aerossol kattis raamid kauniks ja salapäraseks. Kuna ka nende valmimine toimus vaid veidi enne pulmi, siis valmis raamidest pilti ei ole, kuid seda rohkem fantaasiat jääb lugejale ja rõõm ise katsetada ja teada saada, kuidas kullatud raam reaalselt välja näeb.

Nobedad näpud meisterdasid ka pulmalipu. Ema aitas veidi õmmelda, sest aeg kippus käest kaduma. Mina lõikasin ajalehest kujutised välja, kinnitasin need nööpnõeltega riidele (vana voodilina) ja piserdasin auto-aerosoolvärviga üle. Meie kohaliku järveäärsele pulmaalale ei ole lihtsalt teistsugune lipp kohe kuidagi sobinud. (Nimelt oli endise Kaisma valla vapiloomaks just luik.) Lihtne, armas ja südamlik! Illustreeriv pilt on tehtud pulma kolmandal päeval hetk enne viimaste vaprate külaliste lahkumist.

Sellised olid need kaunid juulikuu päevad suvel 2012....... ja kuud enne Seda päeva!