Stiilne pidu

Ühes oma varasemas postituses rääkisin ma pikalt sellest, kui palju stiilipidusid on viimastel aastatel maha pidada õnnestunud. Teemadeks on olnud loomad, multifilmide kangelased, meremehed, kauboid, tsirkuseartistid ja mis kõik veel. Sel laupäeval aga tähistasime ühe väga armsa inimese sünnipäeva, mis ei olnud stiilipidu, aga oli väga stiilne pidu. Alustuseks pildilt nähtav kutse kui lennupilet, sellele järgnes kogunemine Seiklusjutte maalt ja merelt ruumides, mis tähistas justkui lennukit (pikk laud privaatses nurgakeses aitas seda hästi toonitada). Taevatramm ootas küll tavapärasest kauem oma reisijaid, kuid pakkus viivituse katteks snäkke ja kihisevat jooki - aeg justkui lendas. Kui kõik külalised olid saabunud ja oma eelmisest reisist, tulevasest ning unistuste sihtkohast kõnelnud, algas meie lennureis.

Käisime läbi kolm kaunist kohta. Sünnipäevalapse oma apartment oli Tai. Mõnus põrandal lille-õielehtede keskel istumine, eksootilised kokteilid ja kuum vürtsine supp Thom Kha. Sealt edasi viis lend meid linnapiirist välja ning järgmine korter oli sisustatud Mehhikopäraselt - kirevad kaunistused ja mänguline maailm. Alustuseks loomulikult tekiilashotid. Laual maisikrõpsud ja guacamole ning kuumad-tulised tortiljad. Mida veel tahta. Aga sellega meie lennureis veel ei lõppenud. Südaööl startis lennuk uuesti, sel korral hilinejaid järgi ei oodatud, sest viimane buss viis meid linna tagasi ning sihtkohaks sel korral Rotermanni kvartali Itaalia... Minu lemmik!!! Tervitusnapsuks loomulikult unustamatu Limoncello. Toiduks pitsapõhjalised taignahõrgutised tomati, juustu ja basiilikaga. Magustoiduks tiramisu. Õhtu kui tõeline kulinaarne reis...

Mida kõike inimesed selle päeva sujuvaks toimimiseks ei olnud oma kätega teinud. Fantastiline!

Minagi ei tahtnud võlgu jääda ning kuna minu oma sünnipäeval kinkis sõbranna mulle lapitehnika raamatu Kirkad ja õhulised lapitööd, mis on täis väga inspireerivat materjali ja kuna ma ei ole pikka aega ühtegi lapitehnikas tööd teinud, siis sõrmed juba sügelesid. Haarasin teadlik-tahtlikult valiku riideid maakodust kaasa ja pika töölt vaba nädalavahetuse pühendasin suures osas käsitööle. Ühte tulemit - kingitust reisi korraldanud hällilapsele eksponeeringi siin. Võin ausalt tunnistada, et need on minu elu senini kõige keerulisemad pajalapid ;) Juba aste raskemate kuumapeletajate jupid on välja lõigatud ning osalt kinnigi aetud ning ootavad selle nädala jooksul valmimist. Elagu lapitöö ja raamatud, mis on lehekülgede kaupa täis fantastilist inspiratsiooni!