Tagasi Maa peal !/?

Aasta 2012 suvi on olnud kindlasti minu elu kõige tormilisem.

Nüüd, augustis, hakkab ehk torm vaibuma ja jääb alles helge mälestus ja tohutult positiivseid emotsioone. Mõtete-tunnete virrvarr on olnud keevaline terve selle aasta ja seda mitte ainult mulle, vaid ka paljudele minu sõpradele-tuttavatele. "Nii äge" on olnud minu viimase aja tihedamalt öeldud repliigiks. Aega on olnud kogu aeg liiga vähe, et kõike lõpuni seedida, ikka ja ikka midagi uut... aga vähemalt jätkub ehk terveks pikaks  talvise kaamose ajaks meenutamist ning kauemakski veel....

Täna on aga täpselt parasjagu vihmane päev siin maal, vanematekodus, et saan aega oma enne suve hobiga :P jälle sinasõprust sobitada ja blogissegi paar rida vedada. Kirja panna on aga PALJU, ootan kui aega veidi juurde tekib :D ja siis järgemööda poetan.

Niisiis, käisime kõige kallimaga Kreetal. Oh, seal oli kõike palju - päikest, mägesid, oliivipuid, kuuvalgust ja magusat mett ;)  Minul on senini olnud kombeks tuua reisidelt kaasa ehteid, mis pärast sõitu meenutama jäävad. Sel korral ma ei leidnud, ega leidnud seda õiget... ja siis leidsin hoopis huvipakkuva Kreeka kokaraamatu. Olime selleks ajaks juba 6 päeva ringi seigelnud ja üht-teist maitsta saanud ning kõik oli meelepärane tundunud. Seega oli retseptiraamat igati hea investeering ja mälestusväärne ese meenutamaks seda käiku - liiatigi meeldis kaasale mõte põnevatest toitudest rohkem, kui järjekordsest paarist kõrvarõngastest :P



 Oma vanematele tegime saabumisjärgsel õhtul Kreeta õhtu - pildid, videod, värsked meeleolud ja kohalikke suupisteid (ahjufeta tomatitega, tzadtziki kaste, oliivimoos saiaga, raki ja raki mee ja kaneeliga ning baklava). Päev pärast seda jäin mina veel maale, et marju korjata ja tegin õhtuks oma perele samast raamatust ühe kohaliku magusroa. Raamatus pildil on see koogina, kuigi tekstis soovitab väikeseid vorme, mina tegin minikoogid muffini paberisse ja marjapõõsa alla sobisid need päevase tegevuse kroonimiseks õhtuse piknikupildina imehästi.

 Retsept oli lihtne ja põnev. Maitse mittemidagi muud meenutav ja väga hea. Hoiatan, et tegu on väga rammusate maiuspaladega - kaks koogikest on nõrgemale magusasõbrale liig, mis liig. Kreekal tunduvadki maitsed olema selged, kui hapu, siis hapu, kui magus, siis ikka tulimagus. Kõik on seal kontrastne!

Ja siis veel eilsest õhtust... pildil ei ole Mutionupidu, kui võiks seda ka nii tõlgendada. Lihtsalt tuju oli, et mõeldes heale sõbrannale, kellel just eile sai uus aastaring täis ja keda ma kallistada ei saanud selle ca 100km tõttu, mis meid lahtutas, broneerin ühe virtuaalse koogitüki talle. Kätte saab kas minu blogist või kunagi hiljem korduseksemplarina. Igatahes soovitan kõgil vahelduseks katsetada oma tavapärasest harjumusest väljaspool asuvaid retsepte ja kooslusi - võib sattuda uute lemmikute peale!

Kreetast veel niipalju, et süüa nad mõistavad teha ja pakkuda. Eriliseks lemmikuks osutus mulle aga nende jääkohv Frappé, ilma milleta ei möödunud mul ükski päev. Mmm....