Inspiratsiooniks ikka seesama kaunis elustiili-käsitöö-raamat, mis ennegi on mind tegutsema ajendanud.
Postitamine aga venis ja venis. Esimese salli tegin emale sünnipäevaks juba novembri alguses. Nimelt on ta elu aeg olnud kõrgete kraede kandja ja salle sellega edukalt vältida suutnud. Kuid nüüd kui ta endale uue mantli ostis, tekkis vajadus väikese kaeluse järele, mis mantli alla mahuks ja ei oleks "pussakas". Nii saigi poest minu arvates kõige enam "ema toonides" lõng valitud ja tema rõivastumise tagasihoidlikkust arvesse võttes ühevärviline sall heegeldatud.
Teise kaeluse tegin sõbrannale sünnipäevaks detsembri keskpaigaks. Tema puhul julgesin juba ära kasutada värvilisemat lahendust. Sisu on pruun, ääred ja pits vallatult oranžid. Kuna mind enam kingiavamise ajal peol ei olnud ja juhendit ma pakki kaasa ei pannud, tekkisid sõbrataril täiesti arusaadavad küsimused, mis andsid sallile veel ühe kasutamise võimaluse - vööna. Miks mitte! Selle salli puhul katsetasin ka nõela ümber keritud lõngast roosi tegemist. Roosikesed pärlist südamega kaunistavad siis kahe viimase salli nööride otsi.
Kolmas näputöö on mulle endale lõngakorvi jääkidest. Valge on kunagisest kraest ja punane ema heegelduse ülejääk. Kõik leiab kasutust. Ja kuna minulgi tuli endale uus mantel soetada, siis püstkrae alla on selline krae ideaalne!
0 pääses löögile:
Postita kommentaar