Juba mitu nädalat piilub päike hommikuti ärgates aknast sisse. Keskpäevaks kuldab toa üle, kuid kui külmakraade vaadata, siis on kevad veel kaugel. Kuigi minule on ta tänu päikselistele päevadele ja paljudele toredatele sündmustele ja tegemistele juba sügavale põue pugenud.
Ka tegutsemislusti on palju rohkem. Aknale on idanema pandud tilli, peterselli, mündi ja cayenne pipra seemned. Viimane on kõige tragim ning kaks taimekest on juba kahte lehekest näitamas. Aga eks kuna nad välismaised külalised, hellitasin neid ja paigutasin kõige päikselisemale aknalauale ka. Tubadeski on saanud juba kevadkoristust teha - eile oli see päev, kus said üle vaadataud kõik need kastid, mis augustikuus kiirel kolimisajal pakitud sai ning mida ei olnud senini vaja olnud avada - mis omakorda näitab, kui palju on inimesel ebaolulist tavaari ilma milleta me saame kenasti hakkama. Nüüd sai küll mitmeid asju ära visata, aga ikka tekkis kast "unustuste hõlma vajunud asjad", mida võib kunagi ehk äkki kuskil vaja minna ning mis sai kapi otsa kõige tagumisse nurka surutud.
Aga samas on saanud palju uusi asju juurde :) Ja meile kõigile ju meeldivad uued asjad!
Valmis uhiuus tegelus- ehk mängutekk. Viimati Sandri sünni puhul tehtud tekist peale on mulle triibud hingelähedased. Ka nüüd on pikad ribad mängus. Sel korral ühendavad neid diagonaali keskpunktis karukesed. Seetõttu nimetagem seda Mängukaru Mängutekiks.
0 pääses löögile:
Postita kommentaar