Lambanahk

Viimasel ajal on saanud palju mõelda lammastest. Lambatalledest. Lambalihast. Lambanahast. Lambavillast. Lõngast. Villavatist. Villaga vallatlemisest.

Kõigile nahaomanikele teadmiseks.

Naha puhastamine:

Lambanahka on kõige parem puhastada tugevalt kloppides, siis pudeneb puru kõige paremini karvakeste vahelt välja. Tolmuimeja tegutseb vaid pealmistes kihtides ja olmetolm jääb alusnaha lähedale alles. 

Tuulutada tahab lambanahk alguses ka kindlasti saada, siis väheneb see nn lambalõhn, mis mõnele vastu- ja teisele pärikarva tundub olevat. 

Märga lambanahk sisuliselt ei karda (elusloom ju samuti mitte), aga tahab pärast vett saamist kindlasti hästi ärakuivatamist, võimalusel välisruumis. Seega, kui lambanahale maandub midagi märga, saab seda omakorda märja lapiga puhastada.

Tõeliselt määrdunud lambanahka saab viimases hädas ka villapesuprogrammiga masinas pesta, kuid tema välimus saab siis mõnevõrra kannatada. Vanub, mis jälle võib defekti asemel efektiks kujuneda ;) Maitseasi. Kasutada villapesu vahendit, mitte leeliselisi vahendeid ega valgendit!

Otsest päikesevalgust nahk ei soovi, samuti ei tohi kuivatada radiaatoril või ahju ääres - kuivab kuivaks känkraks :)

Kui nahka ei kasutata, ei tohi teda hoida plastikkotis ega muul viisil suletult - nahk on "elus" ja vajab õhku, et püsida endises vormis. Kui hoiustad, rulli, kokku lappides tekkinud voltidel võtab aega sirgumiseks.

Proovisin kuskilt nipinurgast loetud trikki - lambanaha kraasimist koerakammiga. Kui nahk on juba vana ja vanunud, kui sulle just ei meeldigi selline madalaks istutud-astutud välimusega isend, siis saab teda ilusamaks mudida. Vaja pole muud kui koera-kassi karvakraasi (selline kamm). Ja et voilaa...