“Uinu, mu kallis lapsuke, hällis,
uni on sulgend linnukse suu.
Väsind su väiksed jalad ja käeksed…”,
nii laulis mulle emake ju.
Laulan nüüd sulle ka:
uinu, hellake, sa!
Laulan kui ema ma,
une toon magusa!
“Uinu, mu kallis lapsuke, hällis,
tuul mängib kannelt kastanipuus.
Õrnalt sind hoian, hoolsalt sind valvan…”,
nii laulis mulle emake ju.
Kaunist lastekaitsepäeva!
Mis võiks veel pisikesele piigale naeratuse näole tuua, kui mitte emme enda tehtud nukk. Kaltsunukk sõna otseses mõttes, sest käiku läks siilukogu riidevalik ja sisuks said oma aja ära elanud pluusid. Uskuge, selle nuku jalgades, kätes, kehas ja peas on kolm naiste toppi (!). Nukk on toekas, aga kuna ta on väike, siis see oligi minu taotlus, et kui käes hoida, siis on ka tunda. Juustepiirile kinnitasin kummi, et vajadusel saaks pupet riputada, siis kõlguvad käed ja jalad vahvasti (nt autos või käru küljes). Samuti saab sinna siduda lehvi. Tulevikus võib talle ka uusi kleite selga meisterdada. Inspiratsiooni ammutasin ikka internetist, peamiselt SIIT.
Kevad on mu endasse tõmmanud. Olen jõudnud muidki asju valmis, kuid arvuti taga ei malda enam olla - õue, õue, õue või rõdule ja näpud mulda on peamine. Kui istun, siis raamatuga või käsitööga ja nii jäi terve kuu postitusi vahele ent materjali on, võtan end vihmastel päevadel kokku ja demonstreerin teilegi.
0 pääses löögile:
Postita kommentaar