See on minu lähiaja viimane kotiprojekt. Suvel vanaema maja koristades leidsin palju rõivaid ja kotte ja nõusid ja muud põnevat, mis ei rännanud prügikasti ega annetamiseks vaid jäid taaskasutuse ideed ja sobivat hetke ootama.
Üks nendest esemetest oli vanaema pruun õlakott.
Esmapilgul tavaline kunstnahkne kotike. Rihm ehk veidi liiga kulunud, kuid leidsin tallegi uue elu võimaluse. Idee lukurooside tegemiseks sain Rogosi mõisast Läti piiri äärest, kus suvel pulmapeol käisin ja kus hommikul mõisakohvikus söögipoolist pakuti. Seal oli väljas ka kohalike käsitööhuviliste müük-näitus. Sealt sai endale soetada lukuroosi prosse. Idee oli nii põnev, et jätsin meelde ja ootasin kohta, kus seda rakendada.
Ideele sobiv kavand välja mõeldud ja ema õmblustarvikute kotis sobratud, leidsin pildil olevates värvides vanu veneaegseid lukke, mille karedus ja välimus ei kutsu neid enam ilmaski pluusi vms ette ajama. Emalgi oli hea meel, et need vanad asjad äraviskamiseta kasutust leidsid.
Ja tulemus on näha juuresolevalt pildilt.
Esimesed kuu aega sain vist originaalrihmaga käia. Siis ütles see üle, nagu olin arvanud. Kus aga häda kõige suurem, seal abi kõige lähem - kapis on mul aastaid tagasi ostetud punane Jotuni firma kott, millel rihm vedeles niisama, võtsin selle kasutusele. On teine küll punast värvi, aga minu arust lisab just särtsu ja unikaalsust.
Lihtsates asjades peitub võlu!
0 pääses löögile:
Postita kommentaar