Meie preili sai endale 2aastaseks saamise puhul oma mänguköögi. Mõte oli olemas juba aasta tagasi. Vanaisa kolimisega tekkis sobiva kapi kandidaat. Alustasime tegemisega juba jaanuaris, Ja hea, et nii vara, sest meie elukorralduse muutuse ja muu saginaga ei oleks me seda tähtajaks valmis saanud. Nüüd üle noatera õnnestus. Kaheteistkümnendal tunnil värvisime veel detaile ja kruvisime viimaseid vidinaid külge lootuses, et hommikuks kõik kuiv ja klaar. Kardinad said ka viimasel hetkel. Olin juba loobumas, et küll saab pärast juurde lisada, kui ema kapist vana laudlinaga mu ette saabus - bingo. Ja teame ju kõik, et ajutised lahendused on need kõige püsivamad.
Kraanikausi alune kapp ja pliit seest
Kaks lampi - kraanikausi kohal ja pliidi sees
Väga mõnus nokitsemine oli. Teeks kohe veel, kui tekiks eesmärk. Mulle meeldis kõige enam detailide väljamõtlemine ja otsimine. Loomulikult on nüüd võimalik osta mida iganes ja seda siis külge kruvida, aga meil oli juba alguses eesmärgiks võimalikult low budget. Kõike, mida maal garaažis või toas vedelemas nägime, tuli kaaluda, kas äkki sobib millekski. Esialgse plaani kohaselt pidi kõrvale tulema ka külmik, aga seda ei hakanud ponnistama - kapp on olemas ja mõtted teostuseks ka. Olenevalt vajadusest saab selle pärast oma päris köögi ja külmiku paika panekut ka lapsele organiseerida.
Kraanikausiks plekkauss, kraan eelmise remondi jäänuk
Naljakas lugu oli pliidiga. Netist leidsin, et CDplaadid saab ära värvida. Olingi juba seda teinud, aga mu akrüül oli veidi kuivanud, üks plaat oli ok, teisega ma rahul ei olnud. Ja siis... sorteerisin ema vinüülikogu, mis samuti vanaisa kolides tema lapsepõlve toast välja ilmus ja leidsin imepisikese üheloolise vinüüli :) Ning pliidi nupud. No ei olnud kodus midagi sobivat. Ja poeski ei inspireerinud mind miski, aga päev enne oli ju vaja midagi ära osta. Olin oma isaga K-rautas, kui ta mu nõutust märkas ja valis need briljandid välja. Olin juba käega löönud ja ostsingi need, kuigi ei olnud nende sobivuses küll teps mitte kindel. Aga kui kõik roosad detailid olid köögile külge riputatud, muutusid ka kalliskivist keermed vägagi tüdrukulikuks bling blingiks.
Ja kui nüüd pärsi kööki suunduda, siis eile tegin pere nõudmisel porgandikooki ja vajasin glasuuriks tuhksuhkrut. Poe suhkru pakk oli otsa saanud. Pood on piisavalt kaugel, et iga meeletuse peale automootorit ei käivita. Appi tõttas nutikas isa. Liikuv pilt räägib siinkohal rohkem kui tuhat sõna. /minu isa esimene etteaste internetis/
0 pääses löögile:
Postita kommentaar